Umbkottide laul

Elu pudeneb sõrmede vahelt kui liiv
mis tantsu nii kurba lööb sügise rannal
ja lukku jääb uks, taas ragiseb riiv
elu ise mu achilleuse kannal

Kustub valgus ja eesriie sulgub
nukker kloun püünelt lahkub noruspäi
Nüüd tühjus vaid elulavadel hulgub
Esietendus viimaseks jäi

Umbkotid, Umbkotid, Umbkotid
Sic transit ja gloria mundi
Umbkotid, Umbkotid, Umbkotid,
teeb inimene inimesest hundi

elulaval nii jaotati rollid
kes viimane, statistiks too jäi
jah, mu laulus kõik duurid on mollid
misantstseen nii lõputu näib

Umbkotid, Umbkotid, Umbkotid
Sic transit ja gloria mundi
Umbkotid, Umbkotid, Umbkotid,
teeb inimene inimesest hundi