Скачать или смотреть Madis Järvi Düstoopia (Concerto for Bassoon and Orchestra) 🇪🇪 🎶

Madis Järvi "DÜSTOOPIA" Concerto for Bassoon and Orchestra

Chapters:
0:00 I osa Düstoopilised hinged
6:02 II osa Murtud unistused
11:38 III osa Düstoopiline reaalsus




*DÜSTOOPIA*
Kolmeosaline instrumentaalkontsert fagotile ja orkestrile

„Düstoopia“ on muusikaline rännak maailma, kus indiviidi vabadus ja privaatsus on allutatud teaduslik-tehnilisele kontrollile. Mikrofonid, ekraanid ja kiibid jälgivad iga sammu, eraldades inimese loodusest, teistest ja iseendast. Helikeel peegeldab nii sisemist vastuhakku kui ka nostalgiat millegi inimlikuma ja puhtama järele.

*I osa – Düstoopilised hinged*
Esimene osa algab mõtlikult ja vaoshoitult – nagu sisemine hääl, mis otsib väljapääsu vaikuse seest. Järk-järgult kasvab see pingestatud, melanhoolseks, ent kummaliselt elujõuliseks tantsuks – justkui hing, kes püüab düstoopilises maailmas veel elada ja unistada.

*II osa – Murtud unistused*
Teine osa toob kaasa rahunemise, kuid selle all voolab vaikne leppimatus. Meloodiad on intiimsemad, vahepeal isegi jazzi sugemetega. See osa jutustab killustunud lootustest ja sisemisest haavatavusest, kuid samas ei kao ka siiras igatsus parema järele.

*III osa – Düstoopiline reaalsus*
Viimane osa on rütmiline ja energiline – täis pinget, protesti ja elu. Alguse karjed väljendavad frustratsiooni ja vastuhakku, kuid muusikas põimuvad ka üllatavad vihjed – Vivaldi elegants, Argentiina tango kirg, rütmide teravus. Kontsert lõpeb intensiivselt, justkui keereldes vastuolulise, kuid vältimatu düstoopilise reaalsuse südamesse.

_ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _ _

DYSTOPIA
A three-part instrumental concerto for bassoon and orchestra

“Dystopia” is a musical journey into a world where individual freedom and privacy are subordinated to scientific and technological control. Microphones, screens, and chips monitor every step, separating humans from nature, from others, and from themselves. The musical language reflects both an inner rebellion and a longing for something more human and pure.

Part I – Dystopian Souls
The first part begins thoughtfully and restrained – like an inner voice searching for a way out from within silence. Gradually, it grows into a tense, melancholic, yet strangely vital dance – as if a soul is still trying to live and dream within a dystopian world.

Part II – Broken Dreams
The second part brings a sense of calm, but beneath it flows a quiet discontent. The melodies are more intimate, at times even tinged with jazz. This movement tells of fragmented hopes and inner vulnerability, yet the sincere yearning for something better never disappears.

Part III – Dystopian Reality
The final part is rhythmic and energetic – full of tension, protest, and life. The opening cries express frustration and defiance, yet the music also weaves in surprising hints – the elegance of Vivaldi, the passion of Argentine tango, the sharpness of rhythm. The concerto ends intensely, spiraling into the heart of a contradictory yet inevitable dystopian reality.