Скачать или смотреть Virumaa Muuseumide ajalookonverents "Baltisaksa kirjasõna" Palmse mõisas

Eesti raamatu aastast inspireerituna baltisaksa kirjasõnale pühendatud konverents toimus Palmse mõisas 16. oktoobril 2025.

Konverentsi avas Tiiu Reimo (PhD, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu vanaraamatu toimkond) ettekandega Tallinna Ülikooli Akadeemilise raamatukogu ajaloolistest raamatukollektsioonidest. Baltikaosakonna kogudes on raamatuid Tallinna ja Eestimaa vanimatest raamatukogudest alates 16. sajandil Tallinnas tegutsenud Oleviste ja Niguliste kiriku kogudest. Ka kuulub sinna raamatuid 1825. aastal asutatud Eestimaa Üldisest Avalikust Raamatukogust, mida hooldas ja arendas 1842. aastal asutatud baltisaksa haritlaste Eestimaa Kirjanduse Ühing. Ühing suleti 1940. aastal, raamatukogu ja provintsiaalmuuseum riigistati ning anti vastloodud Riikliku Ajaloomuuseumi kätte. Sealt jõudis raamatukogu 1950. aastal Teaduste Akadeemia Keskraamatukku. Pea viie sajandi jooksul kujunenud kogus on palju haruldasi ja unikaalseid väljaandeid ning annetusi ja pärandusi Eesti kultuuriloos tuntud ja hinnatud isikutelt.

Tartu Ülikooli varauusaja mõtteloo kaasprofessor Meelis Friedenthal andis oma ettekandes ülevaate jutluskirjandusest ja rahvaharidusest Viljandi koguduse pastor Rötger Beckeri 1644. aastal Riias avaldatud jutlustekogumikuga „Linteum Exorcisticum, oder der Bantuch” seoses. Viiest jutlusest koosnev raamat on pühendatud üheainsa teema detailsele lahkamisele – käsitluse all on haavade raviks kasutatav rahvameditsiinipraktika, mida tunti sakslaste seas eksortsismiräti ja eestlaste seas „pankuhi” nime all. Ravi seisnses rituaalselt töödeldud linase riidetüki abil „lahtiste haavade parandamises, kuulide, luude, noolte väljatõmbamises” jms. Becker ise nimetab sellist tegevust kohe pealkirjas üheks kohutavaks, Jumala poolt keelatud surma- ja nõidusepatuks. Beckeri käsitlus pakub üsna haruldast ja omapärast sissevaadet varauusaegse luterliku pastori argipäeva, keerukasse ja ilmselt väheedukasse ebausu vastasesse võitlusse, kus on läbi põimunud teoloogilised, meditsiinilised ja juriidilised küsimused.

Palmse mõisa juht ja Virumaa Muuseumide teadur Susanna Murel tõi kuulajateni Palmse vabahärra Hans von der Pahleni (1740-1817) päevikud ja reisikirja, mis annab detailse ülevaate tema teekonnast Peterburist Çeşme merelahinguni 1770. aasta suvel. Reisikirjas kirjeldatakse pikka mereretke, kohtumisi erinevate riigipeadega ja merelahingut, milles Hans von der Pahlen raskelt haavata sai. Kalendermärkmikest leiame vihjeid sellele, kuidas elu Palmses ja Tallinnas 18. sajandi viimasel veerandil kulges ning milliste murede-rõõmudega üks aadliperekond rinda pistis.

Kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem tutvustas raamatuaastale kohaselt Eesti eksliibrisekunsti algust, andes ülevaate baltisakslaste eksliibristest ja keskendudes ühe tuntuma baltisaksa kunstniku, Eduard von Gebhardti, peaaegu tundmatutele raamatuviitadele.

Konverentsi lõpetas Viljar Vissel, Virumaa Muuseumide juhatuse liige ja mööbliajaloo ning interjööriajaloo spetsialist, kes keskendus oma ettekandes mõisate raamatukogudele kui ruumile heites pilgu toonastele mööbliesemetele ja ka ajastu ruumikujunduse moevooludele.

Kava
11.05-11.40 Tiiu Reimo (PhD, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu vanaraamatu toimkond) “Ajaloolised raamatukollektsioonid TLÜ Akadeemilise Raamatukogu Baltika osakonnas“

11.40-12.15 Meelis Friedenthal (PhD, Tartu Ülikool) „Jutluskirjandusest ja rahvaharidusest Viljandi koguduse pastori Rötger Beckeri 1644. aastal ilmunud jutlusekogumiku „Linteum Exorcisticum, oder der Bantuch” näitel“.

12.15-12.45 Susanna Murel (Virumaa Muuseumid) “Hans von der Pahleni mereretk. Päevik“


13.30-14.10 Tiina-Mall Kreem (PhD, Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis) “Baltisaksa eksliibris: omanikumärgist mälestusmärgini”

14.10-14.50 Viljar Vissel (Virumaa Muuseumid) “Raamatukogutoad mõisates – kujunemine, mööbel, prillid”

Konverentsi korraldamist toetas Eesti Kultuurkapital.