Parvlaeva Estonia huku juures on väga palju seletamatut, mis viitab sellele, et Rootsi võimud on soovinud katastroofi tegelikke põhjusi varjata, ütles valitsuse kunagise uurimiskomisjoni esimees Margus Kurm neljapäeval riigikogus esinedes.
"Ma tõepoolest arvan, et Estonia uputas sündmus, mida Rootsi valitsusringkonnad on riigi julgeoleku kaitsmise ettekäändel otsustanud varjata. Mis see sündmus on, ma ei tea. Aga see peab olema seotud Rootsi kaitsejõudude või eriteenistuse tegevusega," rääkis Kurm. "Ainult kaitsejõudude ja eriteenistuste mõjuvõim, sealhulgas mõjuvõim poliitikute üle, saab minu arvates selgitada Rootsi valitsuse tegevust hukule järgnenud 26 aasta jooksul."
Kurmi sõnul on võimatu uskuda, et Rootsi riik ei kasutanud katastroofijärgselt oma tehnilist võimekust selleks, et uurida katastroofi põhjuseid.
"852 inimest on merepõhjas, neist enamik rootslased – Rootsi valitsus ei tee mitte midagi, tuukrid ja robotid jäävad kaldale ja allveelaevad sadamasse. Kas te suudate seda uskuda? Mina ei suuda," ütles Kurm. "Seetõttu arvan, et tegelikult saadeti uurimislaevad välja esimesel võimalusel, mida tuukrid ja robotid merepõhjas tegid ja nägid, sellest lihtsalt ei räägita," lisas ta.
Kurm tõi esile rea juhtumeid, kus Rootsi võimud tema hinnangul varjasid uurimistulemusi, jätsid arvestamata paljude tunnistajate öeldu või takistasid muud viisil tõe selgumist.
Kurm tutvustas ettekandes kolme vaadet parvlaev Estonia katastroofile. Üks on tema sõnul lojaalne ametlikule versioonile ning selle järgi on rahvusvahelise ühiskomisjoni 1997. aastal avaldatud lõpparuandes laevahuku põhjuse kohta kirjas lõplik ja ammendav tõde.
Teise vaate kohta ütles Kurm, et see on diplomaatiliselt skeptiline ning selle järgi oli uurimiskomisjoni töö puudulik ja seetõttu pole laevahuku põhjus siiani kindel.
Kolmanda vaate järgi ei uppunud Estonia Kurmi sõnul nii, nagu ametlikus lõpparuandes kirjas ja katastroofi tegelik põhjus on teada, kuid seda on 26 aastat varjatud ning kavatsetakse ka edaspidi varjata. Ta lisas, et kolmandat vaadet jagab ka tema ise. "Ma tõepoolest arvan, et Estonia uputas sündmus, mida Rootsi valitsusringkonnad on riigi julgeoleku kaitsmise ettekäändel otsustanud varjata. Mis see sündmus on, ma ei tea. Aga see peab olema seotud Rootsi kaitsejõudude ja/või eriteenistuse tegevusega. Ainult kaitsejõudude ja eriteenistuste mõjuvõim, sealhulgas mõjuvõim poliitikute üle, saab minu arvates selgitada Rootsi valitsuse tegevust hukule järgnenud 26 aasta jooksul. Minu hinnangul on see tegevus olnud irratsionaalne ja tundetu," rääkis Kurm.
Kurm ütles, et kui õnnestuks laevavraki ümbert liiv ja kruus eemaldada ning laevavrakk üles filmida ja kõik sel olevad vigastused fikseerida, neid põhjalikult uurida ja erinevaid tekkemehhanisme modelleerida, siis oleks võimalik jõuda mingitele järeldustele. "Näiteks järeldusele, et see laev on millegagi kokku põrganud, ja see miski võis olla allveelaev. Kui me oleme selle teadmiseni jõudnud, siis me võime esitada Rootsi poolele küsimusi," ütles Kurm.
Ta lisas, et see võib motiveerida mõnda inimest, kes teab rohkem kui teised, oma teadmisi avalikustama. "Isegi kui on nii, et tõde on seitsme luku taga arhiivis, siis järjest suurem teadmine võib viia edasi. Ka väga hästi salastatud ja kavalalt toime pandud kuriteod mõnikord avastatakse," märkis Kurm.
(Riigikogu istung, 26. november 2020)
Информация по комментариям в разработке