Скачать или смотреть Kohtumõistjad (20): Km 5:9-13-31 Laul vabadusele ehk tegudeks vormitud armastus (2)

Kohtumõistjad (20) Km 5:9:9-23 31. Laul vabadusele ehk tegudeks vormitud armastus.

Täna vaatleme taas Deboora võidulaulu. See ei ole lihtsalt võiduka lahingu kirjeldus, vaid tegudeks vormitud armastuse lugu oma rahva ja Jumala vastu.

Kuid kuulakem selle laulu teist osa Km 5:13-31:
...
Täna selle muistse laulu üle mõtiskledes küsigem endalt: Kellele kuulub minu süda?
Deboora alustab oma laulu sõnadega: "Minu süda kuulub Iisraeli käsuandjatele." Miks? Sest just nemad astusid rahva hulgast vabatahtlikult välja. Nende südant iseloomustas Jumalale kuuletumine kriitilises olukorras.

Enne otsustavasse lahingusse minekut oli aeg, kui inimesed kartsid. Nad ei julgenud isegi linna müüride vahelt väljuda, et vett tuua. Kuid pärast võidukat lahingut ütleb Deboora: "Ülistage Issandat… veejagajad jootmiskünade vahel". Vett on võrreldud ka Jumala sõnaga. "Veeammutuspaigad" on kohad, kus me kohtume, et kuulata ja jagada Jumala sõna. Need ei pruugi olla alati kiriklikud teenistused, need paigad võivad olla ka seal, kus "vaipadel istujad" rändurid puhkavad. Kas Sina oled see, kes on valmis oma sõpradele ja perele jagama ka Jumala sõna elavat vett? Või sa kardad ja häbened?

Tõsi, Deboora kirjeldab nii lahingusse minejaid kui koju jääjaid. Kui kõlas hüüd "Ärka! Ärka!", siis rahvas jagunes kaheks. See on hetk, mis meidki paneb tõsiselt järele mõtlema. Mitte kogu Iisrael ei läinud lahingusse.

Oli neid, kes läksid. Sebuloni ja Naftali suguharu "osutasid surmapõlgust". Nad ei hoolinud oma elust. Nad armastasid Jumalat rohkem kui oma mugavust. Nad tormasid lahingu kõige palavamatesse kohtadesse. Ja Issaskar ja tema vürstid olid koos Debooraga. Nad jagasid ühist nägemust. Sellised inimesed olid nagu päike, mis tõuseb oma väes. Nende armastus Jumala vastu muutus tegudeks.

Kuid seal olid ka teised. Need, keda me kaasaja kristlaskonna hulgas liiga tihti kohtame. On öeldud, et Ruubeni ojade ääres olid "suured arupidamised". Nad istusid, pidasid koosolekuid, analüüsisid olukorda … ja jäid lõpuks ikkagi oma karjade juurde. Tuleb kuidagi tuttav ette. Millised on meie lõputud arupidamised? Meil on sageli head kavatsused ja plaanid, aga otsustaval hetkel jääme koju. Meie oma asjad, oma karjad, on meile tähtsamad kui Jumala kutse.

Seal on ka Daan. Tema tegeles laevadega. Ta on nagu edukas globaliseerunud ettevõtja juht, kelle maailm keerleb äri, logistika ja rahvusvaheliste ärisuhete ümber. Kasum oli tema jaoks tähtsam kui vendade aitamine kriitilises olukorras. Kasum muutis ta kurdiks oma rahva appihüüdele.

Ja Aser, kes istus lihtsalt mere ääres ja nautis elu. Nii oli kõige mugavam. Tema esindab heolu ühiskonnas üleskasvanu arhetüüpi. Ta ei tee midagi valesti, ta lihtsalt istub mere ääres ja naudib elu. Ta esindab eluhoiakut, mis väldib riske ja konflikte. Ta kehastab neutraalsust ja passiivsust.
Kuid kõige kurvem näide on selles loos linn nimega Meeros. Seda lausa neetakse. Miks? Mitte sellepärast, et nad oleksid teinud midagi kurja. Vaid sellepärast, et nad ei teinud mitte midagi. Nad ei tulnud vendadele ega Issandale appi. Neid iseloomustas ükskõiksuse patt.

Jumal ei vaja aga tingimata suuri armeesid. Ta vajab alandlikke ja motiveeritud südameid. Päris võidulaulu lõpuks tuleb juttu kahest naisest - Jaelist ja Siisera emast. Kaks naist, kaks vastandlikku lootust.
Jael polnud sõdur. Ta oli oma telgis toimetav koduperenaine. Aga kui vaenlane Siisera tema juurde põgenes, siis ta kasutas seda, mis parajasti käepärast oli - vasarat ja telgivaia, et too hukata. Jael kasutas talle antud hetke ja oli julge. Jael esindab aktiivset tegudesse valatud usku ja armastust. Ta ei vaja armeed ega imesid.
Nii võime meiegi oma argipäevades ja kodus võita suuri lahinguid. On vaja olla vaid Jumala poolel.

Jaeli vastandina toob laul esile Siisera ema. Ta vaatab aknast välja ootab oma poega, kes iial ei naase. Ta unistab saagist ja kirjudest kangastest. See on pilt maailmast, mis pakub illusoorset turvatunnet, uhkust ja enesepettust, mis lõpuks kokku variseb. Võidu lootus asendub leinaga.

Hea sõber, Deboora laul lõppeb salmiga: "Nõnda hukkuvad kõik su vaenlased, Issand. Aga kes sind armastavad, need on otsekui päike, kui ta tõuseb oma võimuses".

Tahtmatult küsime: Kes olen mina sellel muitse võidulaulu arhetüüpide kaardil? Olen ma Ruuben või Aser. Olen ma Daan või Jael? Kas ma armastan oma rahvast ja Jumalat rohkem kui iseennast? Kui Jah, siis muutugu see armastus tegudeks. Jumal otsib ka tänaste kriiside ja võitluste keskel neid, kes on valmis minema "väravaisse", et seista Tema tõe eest. Need, kelle armastus muutub tegudeks, tõusevad nagu päike, et kanda valgust pimedasse maailma.

Järgmisel korral räägime Midjanite nuhtlusest ja Giideoni kutsumisest!

#jumal #Deboora #võidulaul #armastus #iisrael
‪@JoosepTammo‬