Kosmikud - Lydia Koidula haud

Kokku on korjat sinu pleekinud luud muremullast
Kuhu nad matsid sind kord, murtud tiibega lind
Laulsid ju oma rahvale viimsegi palve
Et oma maa rüpes lõppeda võiks sinu lend
Kus oli mu isamaa? Kas kõlas haualgi see?
Ütle, Lydia Koidula haud!
Nüüd on täidet su soov, Emajõe ilus ööbik
Hingad armsal maal, kus ema hällitas sind
Pole suuremat hiilgust ja au pärast surma
Kui see, millega on püütud katta su põrm
Kus oli mu isamaa? Kas kõlas haualgi see?
Ütle, Lydia Koidula haud!
On püha paik kalmumäel, kuhu rändavad mõtted
Rändavad lillega niisutet pisaraist
Lydia Koidula, kosta kui lastele hauast
Lootus ei ole murtud tiibega lind
Kus oli mu isamaa? Kas kõlas haualgi see?
Ütle, Lydia Koidula haud!