Eino Baskin @ www.kooselu.ee

Tunnustatud ja hinnatud Eesti inimesed astuvad välja hooliva ühiskonna eest.

Loe lähemalt: www.kooselu.ee

------------
Mina kui Heino Baskin, kes on eluaeg laval tööd teinud ja igasuguste teemadega kokku puutunud. Tähendab, et ma mõtlen selles mõttes, et teatris muidugi seda teemat laval ei tõstatata, aga nii möödaminnes on sellest ka mõnes näitemängus juttu olnud.

Mina suhtun sellesse väga indiferentselt kuidagi. Ma omista sellele mingisugust tähelepanu. Mina omalt poolt ei pööraks sellele mingisugust tähelepanu.

Ma olen usklik inimene üldiselt, kirikut ka külastan. Aga ma pole mingi fanaatik, aga millessegi usun. Aga ma tean ka täpselt, et igas probleemis, mis on seotud usuga, on ka omad eriarvamused. Aga kõik, mis puudutab täiskasvanud inimesi, kelle arvates elamine, kooselu, võib olla vastavalt tema isiklikule soovile ja tema tunnetele, mida ta üle elab… antud situatsioonis oleks minu arvates täiesti normaalne. Mina ei näe näiteks ei kriminaali, ei etteheidet, ei negatiivseid emotsioone inimeste suhtes, kes kes mõtlevad teistmoodi, kes elavad teisiti. Kes soovivad oma elu elada pisut teistsugusel moel. Ja me teame väga palju suuri kunstnikke maailmas, näitlejaid, muusikuid, kes on elu aeg elanud sellist elu ja keda hinnatakse kogu maailmas selle eest, et nad on kunstnikud ja nad on väärtusi toonud kunstimaailma. Olgu muusikud, või heliloojad, olgu näitlejad või ei tea, kes veel. Aga mitte see, kuidas nad elavad ja kellega nad elavad.

Mina suhtun sellesse nii et… Minul endal mingisuguseid kogemusi ei ole. Ma olen kolm korda abielus elus olnud ja küllaltki õnnelikus abielus. Mul on lapsed ja ka väljaspool abielu, mida ma ka ei pea mingisuguseks patuks, sest lõppkokkuvõttes - inimene on vaba. Inimene on vaba nendes tunnetes ja nendes suhetes, nendes sidemetes, mida ta loob. Nii oleks minu arusaam selles küsimuses.

Need inimesed, kes suhtuvad sellesse negatiivselt, ma isegi ei oskaks seda millegagi põhjendada. See on minu meelest selline subjektiivne kampaania, ühe-kahe-kolmekümne, saja, maksimum võib-olla paari tuhande inimese probleem, mida püütakse teha väga suureks, et protsentuaalselt peaaegu kõik on selle vastu. See on muidugi nonsenss. Viha ma nende vastu ka ei pea, need kes kes sellele omistavad mingisuguseid negatiivseid emotsioone. No olgu, peaasi, et ära vehi kätega, nagu öeldakse.

Ela oma elu, kanna sisemuses, mida sa tahad, aga ära väljenda seda. Püüa olla tolerantne nendes küsimustes. Ole üle. Ära süvene probleemi ühekülgselt. Ära püüa pressida peale oma isiklikku subjektiivset arvamust teistele. See vast kõige jubedam, mis saab olla. Kui sa hakkad teistele inimestele sugereerima või mingil moel tõestama, et nii on vale, elada tuleb teistmoodi.